Venekeelne sihtrühm on mitmekesine

Loovagentuuri Tank digijuhi Irina Piiskoppeli ja LHV Panga turundusspetsialisti Veronika Pekurina vastukaja artiklile „Venelaste integreerimisel on riigist rohkem tööd teinud ära Sipsik ja räppar Nublu“.

Irina Piiskoppel

Soovime pöörata tähelepanu mõningatele nüanssidele 18. mail TULI-s ilmunud artiklis „Reklaamiagentuur Kriit: venelaste integreerimisel on riigist rohkem tööd teinud ära Sipsik ja räppar Nublu“. Oleme ise venekeelse sihtrühma esindajad ning omame pikaajalist kogemust turundus- ja meediavaldkonnas. Peame oluliseks jagada enda mõtteid ja arvamusi, et turundajatel tekiks suurem pilt ja neil oleks võimalus paremini otsustada, millise viisi nad venekeelsele elanikkonnale turundamisel valivad.

Venekeelne sihtrühm on mitmekesine

Kõnealuses artiklis oli meie hinnangul palju stereotüüpe ja venelastest räägiti kui ühe profiiliga sihtrühmast. Tegelikkuses on turundamine eestivenelasele tõeline väljakutse – meie hulgas on väga palju erinevate kommete, käitumise ja (meedia)tarbimisega inimesi, keda pole selliste eripärade tõttu võimalik vanuse- või soopõhiselt ühte gruppi segmenteerida, ühtlustamisest rääkimata. Siinkohal tuleks pigem lähtuda just indiviidide käitumismustrist ning elustiilist, et saada aru, millised tooted või teenused on sobilikud ning vastavalt suunata ka kommunikatsioon.

Sinatamine on täiesti okei!

Jah, tõepoolest, uuringute tulemuste järgi eelistab Eestis elav venelane, et teda teietataks. Küll aga on sama oluline lähtuda brändi hääletoonist ja toote või teenuse profiilist – kui see on suunatud nooremale sihtrühmale, siis on teietamine pigem kohatu.

Hoiame keele puhtana

Isegi kui vene keelt kõnelevad inimesed kasutavad kõnekeeles selliseid sõnu nagu “Максуамет” või “каубик”, siis ei tähenda see seda, et reklaamis või muus avalikus ja ametlikus teabes oleks korrektne nii teha.

Siinkohal tuletame meelde, et reklaam on osa kultuurist. Seega peab sisu seisma muuhulgas ka selle eest, et reklaamis kasutatav keel oleks puhas ja korrektne. On tõsi, et Eestis elava venelase vene keel erineb Venemaal elava venelase keelest. Sellegipoolest ei näe me põhjust, miks peaks niigi muutunud keele sisse võõrkeelset slängi tooma (näiteks artiklis toodud näide “бусик” ei ole õige eestikeelne sõna ja ei tähenda midagi, õige sõna on “бусь” (buss)). Samuti on raske uskuda, et vanem generatsioon sellist lähenemist pooldaks või sellest aru saaks. Kui me risustame keelt, siis kaotame õige keele ära. Kui bränd tahab olla nooruslik ja äge, siis pole raske leida õigeid sõnu ka vene keeles, mida Eestis elavad vene noored oma igapäevases elus kasutavad.

Brändisaadikud ja meedia

Venekeelsele sihtrühmale brändisaadikut valides ja meediat planeerides tuleks lähtuda eelkõige konkreetse toote või teenuse profiilist või miks mitte brändi enda personast. Kõik eestivenelased ei pruugi Venemaa staare tunda ja fännata ega isegi  venekeelseid telekanaleid vaadata. Suuremate sihtgruppide (nt vanusegrupp) sees on omakorda väiksemaid segmente, mis erinevad üksteisest täielikult oma käitumise ja harjumuste poolest. Alati tuleb alustuseks defineerida ja kaardistada ning alles siis planeerida ja lõpuks müüa.

Kui juba kord õnnestub vene inimese hinge pugeda, jääb ta üldjuhul lojaalseks kliendiks aastateks. Seega tasub ettevalmistusele kuluv vaev pikemas perspektiivis end kuhjaga ära.

Irina Piiskoppel, Tank
Veronika Pekurina, LHV Pank


Loovagentuur Tank on Turundajate Liidu (TULI) liige. TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 77 ettevõtet.

Kõik uudised