Kuldmuna üritusturunduse žürii esimees Priit Mikk: “Rutiin selles töös puudub”

Sel aastal on üritusturunduse žürii esimeheks Priit Mikk, kes juhib üritusturundusagentuuri Amazing Productions. Rääkisime Priiduga, milline on olnud tema senine karjäär üritusturunduse valdkonnas ja millised on tema ootused Kuldmunale. 

Priit Mikk on üritusturundusega tegelenud umbes 15 aastat. Juba ülikoolis reklaami ja imagoloogiat õppides sai ta esimese töö üritusturundusagentuuris. Kuigi aastate jooksul töötas ta erinevatel ametipositsioonidel ja töökohtades, siis otsustas ta üritusturundusvaldkonnale jäägitult keskenduda siis, kui ta lõi 2013. aastal oma agentuuri Amazing Productions. Oma kogemusi annab ta nüüd edasi ka EBSis ja Tallinna Ülikoolis.

Mis Sulle selle valdkonna juures meeldib?

Ma olen viimase aasta jooksul hästi palju kogenud, et ükskõik kui palju üritusi teinud oled, siis tegelikult seda määramatust on ikkagi palju. Rutiin selles töös puudub, pigem tekib rutiin sellest, et rutiini ei ole, sest kogu aeg võib midagi plahvatada ja potentsiaalselt untsu minna. Peab üritama ära maandada võimalikult palju, aga kokkuvõttes võib see pauk tulla sellisest kohast, kust seda ei eelda. Näiteks on juhtunud, et pool tundi enne uste avamist lõhkeb veetoru. Me vahepeal omavahel kerge irooniaga ütleme, et see töö on glamuurne show business, aga tegelikult on see tohutu töö, vaev ja närvikulu. Kuigi lõpuks tasub ennast ära. Tore on pakkuda inimestele emotsioone. Näiteks tegin hiljuti Telia töötajatele galat ja nähes tuhandet rõõmsat inimest, kes selle kõik soojalt vastu võtsid, on ka endal hea tunne, et oled midagi suurt ära teinud.

Millised üritused on Sulle endale meelde jäänud?

Neid on palju, aga reeglina jäävad meelde need, kus tuled keerulisest situatsioonist välja. Tegelikult ka sellised projektid, mis kestavad rohkem kui üks päev, kus on mingisugune pikem eellugu või ettevalmistus. Reeglina oleme seda teinud sisekommunikatsiooni projektide puhul, kus kaasame hästi palju oma töötajaid programmi ettevalmistamisse. Näiteks seesama Telia projekt, kus me mitu kuud valmistasime nendega programmi ette. Need pikemaajalised projektid selle võrra nagu jäävad paremini meelde, et sa näed inimesi, kes on igapäevases töös võrguadministraatorid või klienditeenindajad, aga samal ajal nad oskavad laulda, tantsida ja näidelda. See on äge, kui palju inimestes tegelikult potentsiaali peidus on ja see avaldub selliste projektidega eriti hästi.  

Inimesed tegelikult siis tahavad panustada?

Absoluutselt, ja nende projektide puhul tekib teistmoodi seltsielu. Need suured sisekommunikatsiooni projektid on ägedad ja näitavad, mis läheb päriselt inimestele korda. Muidu on see, et kui sa teed tavalise ühepäevase või õhtuse ürituse, kuhu kutsud esinejad, siis see võib ka kõik väga äge olla, aga seal ei teki sellist seotust.  

Millised üritused Sulle meeldivad?

Üldiselt mulle meeldivad üritused, mis korduvad aastast aastasse ning mida saab edasi arendada. Näiteks olen kuuendat korda tegemas Latitude59 konverentsi tehnilist poolt. Kuigi kontaktid on selle aja jooksul muutunud, siis meie oleme jäänud. Tore on näha, kuidas see kõik kasvab, Latitude59 on selle kuue aastaga kasvanud meeletult suureks. Selline pikaajalisem koostöö on alati positiivne ja annab ühelt poolt kliendile kindluse, et saate koos kasvada ja koos ettevõtetega areneda ja ei pea iga aasta ilmtingimata hankeid tegema.

Kas seda pinget jälle ei teki, et kogu aeg peab ennast justkui ületama?

Igal juhul peab ennast mingil määral ületama. Näiteks Teliat oleme teinud aastaid ja nüüd jälle rääkisime sellest, et oi, mis nüüd järgmine aasta saab, vot sel aastal oli nii äge üritus. Siiamaani ei ole veel hätta jäänud ja ilmselt ei jää siis ka järgmisel aastal. Ühest küljest olen nõus, et see paneb teatud piirid ette, et sa ei saa korrata asju, vaid pead midagi suutma teistmoodi välja mõelda ja ägedat uuesti teha, aga teistpidi see motiveerib ennast tegema midagi veel võimsamat.

Mis teeb Sinu jaoks ürituse edukaks?

Mõnikord klient tahab saada head pidu ja siis ongi sul eesmärk teha head pidu. Tihtilugu see hea pidu võib mõjuda väga tugeva sisekommunikatsioonikanalina, kui inimesed tunnevad ennast tunnustatuna. Ma arvan, et selle teeb heaks see, mida konkreetsem eesmärk üritusel on. Kui eesmärk täitub, siis see on hea mõõdupuu ja mul vahel ongi nii, et kui ma näen tuhandet naeratavat inimest, siis saan aru, et see on hea üritus olnud ja läheb inimestele korda.

Ma arvan, et meie valdkonnas on see emotsioon hästi oluline, mida me saavutame. Seal on miljon pisiasja, mis peavad kõik õigesse kohta langema ja siis need inimesed lähevad sealt ära hea emotsiooniga. Kindlasti ma arvan ka see, et kui me suudame selle teha inimese jaoks hästi arusaadavaks ja panna kõik detailid tööle selle eesmärgi täitmisele. Aga see sõltub üritusest ja mis konkreetse asja eesmärk on. Raske on üritusturundusvaldkonnas erinevaid üritusi võrrelda, aga ma arvan, et emotsioon on see, mis meie valdkonnas eelkõige loeb – kas suudad inimesele tekitada mingi tunde, olgu see siis suurem seotus oma praeguse tööandjaga või midagi muud.

Miks on oluline ettevõttesiseseid üritusi korraldada?

Kui võtta näiteks Telia, kellega me just ürituse tegime, siis ma arvan, et selline asi motiveerib inimest selles kohas töötama rohkem kui 50 eurot kõrgem palk teise tööandja juures. Ma usun, et see tõstab motivatsiooni ja seob rohkem tööandjaga, kui pakutakse võimalust teha midagi sellist, mida sa kunagi teinud ei ole. Üritus on korda läinud, kui oled suutnud inimestele emotsiooni pakkuda ja viia nad välja sellest igapäeva argirütmist ja tekitada ägeda tunde. Emotsioonide tekitamine on muidugi see faktor, mida muud valdkonnad turunduskommunikatsioonis nii hästi ei võimalda. Kuigi telereklaami peale võivad ka ihukarvad püsti tõusta, siis on oluline see, et on võimalus saada mõneks ajahetkeks oma keskkonnast välja ja meie poolt loodud keskkonda.

Eks me ju alati püüame üritusega mõnda eesmärki saavutada ja mõnikord ongi täiesti okei eesmärk ka see, et me tahame inimestele pakkuda tänusõnu eelmise aasta eest, näiteks aastalõpuüritustel või uusaasta üritustel. Aga kui seal on suurem sõnum, mida inimestele esitada tahetakse, siis seda saab läbi üritusturunduse teha. Alati ei pea tegema raadioreklaami või telereklaami.

Milline on Sinu hinnangul praegune Eesti üritusturunduse valdkond?

Ma arvan, et me tervikuna oleme väga kõrgel tasemel, meil ei ole mitte midagi häbeneda. Maailmas on meie tase ülikõva, seda näitab näiteks see, et sügisel Best Event Awardsilt tõid nii Jolos kui Royal auhindu. Ma olen ka ise Best Event Awardsil käinud, esitlusi ja töid vaadanud ning siis mul ei tekkinud küll seda tunnet, et me kuidagi halvemad oleks. Kuigi jah, meil on raha palju vähem. Me ei saa konkureerida Lääne-Euroopa mitme miljoniliste projektidega, aga kuna me ei ole saanud rahapakkidega lajatada, siis tänu sellele meil peab olema taipu ja peame leidma selle loovuse hoopis teisest kohast, mitte rahast. Üldiselt arvan, et me oleme väga heal tasemel ja teeme oma tööd hingega.

Kui oluline on Sinu arvates Kuldmuna Eesti üritusturunduse maastikul?

Ma arvan, et Kuldmuna on kindlasti oluline. See on hästi oluline, et oleks väljund ja tehtud tööd ning tegemised jõuaksid kuskile ka peale selle, et sa ise tead, et sa midagi kuskil põlve otsas nokitsed. Tihtilugu on see, et ega me ei tea, mis teised teevad, meid ei kutsuta konkurentide üritusele. On selliseid asju ka olnud, aga pigem vähe, nii et see on tore võimalus saada tunnustatud selle eest, mis sa teed. Loomulikult on oluline meile see, et kliendi eesmärgid täituksid tänu sellele üritusele, aga teisest küljest on tore jagada oma saavutust.  

Millised on Su ootused konkursile?  

Tahaks näha loovaid ideid ja nutikad lahendusi, kus on lahendatud mõni probleem teistmoodi kui tavaliselt. Mingit sellist uudsuse faktorit ja uudset lähenemist. Olles iga päev selle sees tean kui keeruline see on. Ma tean, kui piiratud meil see turg on, kui raske on tegelikult iga aasta pakkuda uut “ohoo momenti” – see on keeruline, sest meil on väga vähe neid “klotse” ja lülisid, mida omavahel ümber tõsta. Seega ootan teistmoodi ägedaid lahendusi. Mu ootused on suured.  

Kes kuuluvad üritusturunduse žüriisse?

Paljuski inimesed, kellega olen koostööd teinud, osadega väga pikki aastaid. Näiteks Tanel Lillepaluga Jolosest olen kolme-nelja projekti koos teinud. Ken Matsalu, ID Productioni asutaja, on üks põhjustest, miks ma üldse selles valdkonnas olen ja kes tekitas minus huvi selle valdkonnaga tegeleda. Lisaks kuuluvad žüriisse Enel Teinemaa, Villiko Kruuse, Maarja-Liisa Soe, Triin Piibor ja Eva Saar. Kokku sai huvitav seltskond erinevate taustadega inimesi. Ma arvan, et meil võivad tekkida päris põnevad vaidlused ja arutelud.

Mida soovitaksid nendele inimestele, kes hakkavad oma töid Kuldmunade esitama?

Kuna Kuldmuna on loovusfestival, mitte efektiivsusfestival, siis pigem otsimegi loovaid töid. Kui oled mingile asjale leidnud lahenduse loovuse kaudu, siis ma arvan, et see ongi see, millega edukas olla. Ja teistmoodi lähenemine. Tasub esitada nutikaid lahendusi mõnele probleemile või näidata uudset lähenemist.

Intervjueeris: Helena Vaht, Dalton


Kuldmunale tööde esitamise tähtaeg: 25. veebruar 2020

Kuidas ja mida esitada: Kuldmuna 2020 juhend 

Esita töö Kuldmunale siin: defol.io/kuldmuna/2020 

Kuldmuna kodulehekülg: www.kuldmuna.ee

Kõik uudised