Kõik uudised

Kas Netflix lükkab kino troonilt?

Netflix, HBO ja mitmed teised filmiedastajad on Eesti turul jõuliselt kanda kinnitamas. Filmide vaatamine kodust on mugavam kui kunagi varem. Lisaks on noorem generatsioon harjunud nägema videosisu just sel ajal ja ses kohas, kus neile parasjagu kõige mugavam on. Kes üldse tänapäeval kinno jõuavad? Küsimustele vastab Forum Cinemase turundusjuht Katre Kärner.

Forum Cinemase turundusjuhi Katre Kärneri sõnul on Eesti inimeste kinolembus muljetavaldav. Kui näiteks mõnes Euroopa riigis kahanes Netflixi tulekuga kinokülastajate arv riigis drastiliselt, siis hoolimata alternatiividest on siin kinokülastajaid tasapisi juurdegi tulnud. Nii käidi möödunud aastal kinos kokku 3,68 miljonit korda, ühe inimese kohta teeb see aastas 2,7 külastust. Võrreldes teiste Euroopa riikidega oleme selle tulemusega pärast Iirimaad ja Saksamaad kolmandal kohal.  

Milline on teie varasem kogemus turunduses? 

Töötasin pikalt haridussektoris, kokku kümme aastat erinevates ülikoolides. Alustasin Kunstiakadeemias, siis liikusin Tehnikaülikooli ning edasi EBSi. Tegelesin välisturunduse ja rahvusvaheliste suhetega. Forum Cinemase turundusjuht olen olnud nüüdseks üheksa kuud.  

Forum Cinemas on rahvusvahelise kinogrupi Odeon liige. Mil määral on teil võimalik ise otsustada, mis kino turunduses toimub? 

Kampaaniaid meile ette ei kirjutata, pigem toimub koostöö kinogrupi ja stuudiote tasandil. Näiteks Universal või Paramount teevad kinogrupiga koostööd ja sealt tuleb selline tööriistapakett, mis annab meie kinole teatud eelise teiste kinode ees. Näiteks saame jagada filmiga seonduvalt eksklusiivseid kingitusi. Viimati tegime seda "Mehed mustas" filmiga, mille puhul said kõik meie kinode külastajad filmi avanädalal endale "Mehed mustas" temaatilised päikseprillid. Üllatus tuleb külastajatele ka „Ämblikmehe“ filmiga. Saame kampaaniamaterjali kinogrupilt ja meie asi on välja mõelda, kuidas seda infot täpsemalt oma turul levitada.  

Kuivõrd on teie turundustegevus seotud kino ja kui palju filmidega? 

Üldised aastaplaanid, strateegiad ja kampaaniad on ikkagi seotud pigem kinoga, aga loomulikult arvestame ka suurte kinohittidega. Kinomaastikul tegutsevad ka eraldi filmilevitajad, kelle eesmärk on nende maaletoodud filme võimalikult laialt promoda. Nemad pingutavad, et inimestel tekiks suur huvi filmi vaatama tulla, aga neil ei ole vahet, mis kinno seda vaatama minnakse. Meie huvi on tekitada inimestes soov neid filme just meie kinodesse vaatama tulla.  

Milline on kinode külastatavus? 

Tegemist pole otseselt mäkke ronimisega, aga külastatavus liigub stabiilselt pigem tõusujoones. Võiks ju arvata, et alternatiive on tekkinud päris palju ja kino külastatavus on langustrendis, aga tegelikud numbrid näitavad midagi muud. Kino on ikkagi jätkuvalt üks populaarsemaid ja soodsamaid meelelahutusviise, kui võrrelda alternatiividega, kuhu minna pere või paarina meelt lahutama.  

Kui palju noored kinos käivad? 

Oleneb küll filmidest, aga üldiselt käivad noored väga palju kinos. Oleme viimase poole aasta jooksul noortega palju koostööd teinud, et välja selgitada, millega neid veel rohkem kinno meelitada ja mida nemad kinolt ootavad.  

Saime kinnitust, et noorte jaoks on kino üks populaarsematest ajaveetmiskohtadest, kus nad saavad sõpradega koos olla. Noored tõid välja, et igaühe juurde kambaga külla minna ei lubata või siis elatakse väga erinevates piirkondades. Sel juhul on hea kesklinnas kohtuda ja kino on selleks hea variant. Filme minnakse vaatama ka seltskonna pärast, kui ka kõigil ei ole samad filmieelistused.  

Milliseid filme noored eelistavad? 

Poiste ja tüdrukute eelistused erinevad – kui tüdrukud eelistavad emotsionaalsemaid filme nagu “Kolm sammu sinuni” või “Päike on samuti täht”, siis poistele meeldib ikka Marveli seeria. Viimane suurem hitt Eestis oli "Tõde ja õigus", mida käisid vaatamas kõik, nii noored kui vanad.  

Kas “Tõde ja õigust” aitasite ka ise turundada? 

Alguses jah, kuid lõpuks seal ei olnud enam midagi isegi vaja teha. Kui see välja tuli, siis olid kõik saalid “Tõde ja õigust” täis, ei olnud vaja palju mõelda, mis filme ja kellele ajastada, sest „Tõe ja õiguse“ nõudlus oli lihtsalt nii suur.  

Ega keegi alguses tegelikult ei teadnud, kuidas sellel filmil läheb, aga kõik lootsid, et läheb hästi. Samas oli väike oht, et kuna noortele on seda teost aastast aastasse kohustusliku kirjandusena peale surutud, siis kas nad ikkagi on valmis seda filmina ka nüüd veel vaatama.  

Kuidas noori selleks filmiks ette valmistasite?

Meil olid tegelikult juba varasemalt loodud aastaringsed kampaaniad “Klassiga kinno” ja “Grupiga kinno”, mille kaudu käivad kinos ka näiteks laagrilapsed või lasteaedade lapsed. “Tõe ja õiguse” filmi puhul tegime koostööd Tammsaare muuseumiga – meil oli kinodes Tammsaare rändnäitus ja sama kinopiletiga sai teatud perioodil ka külastada Tammsaare muuseumi.  

Ehk siis võtsite suuna pigem koolidele ja õpetajatele? 

Jah, see oli pigem suunatud nendele, kes tulevad klassidega ehk koos klassijuhatajaga. Tulemusena käisid väga paljud noored koos koolidega kinos. Eraldi käis ka natukene teine sihtgrupp – need, kes tõid pärast kooligrupiga vaatamist veel ka oma vanemad või vanavanemad kinno. 

Noorte kõrval tõigi film kinosaalidesse täiesti uue kontingendi, inimesed, kes ei olnud taasiseseisvunud Eesti ajal kordagi kinos käinud. Nendeks olid vanemad inimesed, keda võis näha juba poolteist tundi enne seansi algust, et õige uks üles leida ja ennast filmi alguseks valmis seada.  

Nooremad inimesed on tänapäeval harjunud, et nad saavad vaadata filme ja muud videosisu täpselt sel ajal ja ses kohas, kus nad seda teha tahavad. Kuidas motiveerite neid just kinno filme vaatama tulema?  

Filmilevitajatel on õnneks ühine arusaam kinodega, et filmi on kõige õigem vaadata ikkagi kinos. Filmi õigusi ei anta enne vabalevisse, kui film on saanud kinos mõned kuud ära olla. Alles siis saab see minna digitaalsesse filmilaenutusse või voogedastuse platvormidele.  

Noorte jaoks on oluline, et nad saavad koguneda, juttu rääkida ja koos filmi vaatama minna. Kui nad ei leia kohta, kus näiteks Netflixist mõnda seriaali või filmi koos vaadata, siis nad eelistavad tulla kinno. 

Küsimusega, kuidas motiveerida noori kinos filme vaatama, osalesime ka loomehäkil Kama, kus noortetiimid lahendavad erinevaid turundusülesandeid, mida ettevõtted välja käivad. Sealt saime väga palju tagasisidet nende tarbimis- ja käitumisharjumuste kohta. Saime teada, et nad tuleks isegi märksa varem kinno, kui neil oleks võimalus seal midagi enne filmi algust teha. Nad tunnevad, et neil ei ole sellist head füüsilist ruumi, kus kokku saada ja midagi teha.  

Kas kaubanduskeskused ei täida seda funktsiooni? 

Võib-olla mõnele sihtgrupile täidab, aga gümnasistid, kellega meie rääkisime, leidsid, et nemad ei ole enam selles vanuses, et minna lihtsalt kaubanduskeskusesse hängima. Nad otsivad natukene teistsuguseid lahendusi. Sellest ideest tulenevalt ongi meil kohe-kohe tulemas noortele kinokülastajale uus interaktiivne lahendus, millega saab enne filmi nutitelefoni abil suurel ekraanil mängu mängida.  

Kuidas see välja näeb?  

Inimesed, kes tulevad kinno, saavad alla laadida endale ForumFun äpi, logida Facebookiga sisse ja profiilipilt hüppab suurele ekraanile. Näiteks rallimängu puhul saab telefoniga võistelda ja osaleja ikoon liigub suurel ekraanil koos teiste saalis viibijatega. Kes esimesena finišisse jõuab ja enim punkte kogub, ongi võitja. Iga võitja saab ka auhinna, näiteks tasuta Coca-Cola. Tulevikus on plaanis neid mänge veel edasi arendada ning juurde lisada ka AR lahendused.  

Mis selle mängu eesmärk on?  

Eesmärk on, et inimesed oleksid juba varem kinos. Meie sooviks on, et inimesed ei saabuks viimasel hetkel jooksuga, lootes, et reklaamid ja treilerid on selleks ajaks läbi saanud, kui omale istekoht leitakse.  

Eesti inimene on praegu ikka selle mõtteviisiga, et läheb kinno pigem kümme minutit hiljem kui kümme minutit varem. Tahaks tekitada inimestele kinoruumides mõnusa õhkkonna, et nad tulekski nagu mõned pensionärid enne “Tõe ja õiguse” filmi algust kasvõi poolteist tundi varem ja leiaks omale tegevust, näiteks mängiks ekraanil mängu või võtaks osa filmiviktoriinist, mis juba praegu enne Kuufilmi üritust toimub.  

Kas ja kuidas muutsite oma strateegiat, kui Netflix, HBO jt Eestisse jõudma hakkasid? 

Hakkasime tegema koostööd kanalitega, kes sarju edastavad. Sellise koostöö tulemusena saime näidata kinos "Troonide mängu" viimase hooaja esimest osa.   

Viimastel aastatel on Forum Cinemas kinodes olnud palju ka esilinastuste otseülekandeid, mille ülekandmise võimalus antakse eksklusiivselt Odeon kinogrupi kinodele. Nendega saab näidata saalisolijatele, mis esilinastuse punasel vaibal kohapeal toimub ja kinoketi korrespondent saab kaameraga ligi ka nendele üritustele, kuhu muidu ajakirjanikud ei saa. Pärast sellist otseülekannet jätkub filmi vaatamine, mis tähendab, et ka kinokülastajad saavad filmi näha eellinastusena. Inimestel on seega võimalik näha film ära juba enne, kui esilinastused on ametlikult alanud.  

Kas see esimeseks olemine võib olla ka üks nendest põhjustest, miks eelistatakse kino veebiplatvormile? 

Jah, osad inimesed tahavad alati olla esimesed ja saada info kohe kätte. On ka seltskond, kes mõtleb, et film on niikuinii peagi televiisoris näha ja mis ma sinna kinno ikka lähen. Kinode ülesanne on meelitada need inimesed kodust välja, et nad vaataksid kohe ära selle filmi, millest praegu räägitakse, sest varsti on väljas juba uus film.  

Milliseid filmisoovitusi suveks kaasa annaksite?  

Kohe on välja tulemas Disney "Lõvikuningas" („The Lion King“), millele on andnud oma hääle Eesti tuntud näitlejad. Veidi äkilisemat laadi filmihuvilistele võib aga huvi pakkuda näiteks "Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw", mis on tuntud filmiseeria esimene harulugu.  

Kinodes on veel ka biitlite muusika film ja menuka "Charlie inglite" järg. Laste aasta oodatuim film saab ilmselt olema „Frozeni“ järg, mis linastub talvel. 

Intervjueeris: Merilin Sarapuu, Dalton

Forum Cinemas on Turundajate Liidu liige